Get Adobe Flash player

Autor: Tiina Säälik, 2010

Järjekordne Jõgeva Kunstikooli lõputööde hindamine on möödas. Siinkirjutajal oli au kuuluda hindamiskomisjoni. Tuleb tunnistada, et see oli väga positiivne kogemus. Varasematel aastatel olen olnud nii juhendaja kui retsensent.

Tööde üldmulje oli ülimalt positiivne. Kursuse juhendaja Ene Luik-Mudisti sõnul oli tegemist väga isepäise kursusega aga seda parimas mõttes. „Kursus toimis tugevalt. Asustasin sügisel nende juhendajana ja positiivseid kogemusi jätkus terveks aastaks. Kursuslased ei jäänud ootama, mida mina kui juhendaja ütlen, vaid tegutsesid .“ Ene arvates on sellel kursusel ka neid, kes võiksid edasi kunsti või sellega seonduvaid alasid õppima minna.

Huvitaval kombel on mitmed autorid mõelnud ka sellele, et nende looming saab kellelegi teisele, kas praktilisel tarbel või kaunistama kellegi tuba või tööruumi. Näitab seegi sügavamat sisemist küpsust, hoolimata sellest, et noorim lõpetaja on 13 ja vanim 19 aastane. Vanusevahet töid vaadates küll ei tunne.

11 lõpetajat ja 10 tööd(juhendajad Ene Luik-Mudist, Elita Järvela, Ene Kõnnusaar)

Miks ikkagi 10 tööd? Selgub allpool.

Esimesena on alati kindlasti kõige raskem oma tööd kirjeldada ja iseloomustada. Christin Kallo ruumiline objekt oli „Mõeldes emale“. Christin oli isa abiga valmistanud sirmi ema õmblustöökoja tarbeks. Sirm oli kenasti kolme stiliseeritud maalitud kleitidega kaunistatud, lisaks kirsiõied ja motiivid loodusest.

Kadi Kase akrüülmaal „Teekond“ sümboliseeris teekonda läbi elu, kus abstraktses vormis oli kujutatud hooneid, Värvilised tähistasid läbitud etappe ja valdkondi, taamal asuvad valged tulevikku. Ruudud majadel – mälestused, jooned sümboliseerisid kõige omavahel seotust. Kuigi emotsioonid võivad enesekaitseks olla peidus, on töö selline, mis lummab oma sügavuse ja aususega. Juhendaja Elita Järvala sõnul oli töö teostatud julge avantürismiga, intensiivse tööprotsessiga ja tulemuseks töö, mis iseloomustab autorit.

Kaili Komp oli teinud liivamaali „Hinge peegeldus“. Maheda pastelse värvigammaga, veatu maitsetunnetusega töö on mõeldud isale kaunistamaks tema töökabinetti. Tööl kujutatud silmast peegeldub või hoopis paistab palmisaar ja sellega seongu unistus kunagi seal ka ära käia. Märkimata ei saa ka jätta Kaili omaloomingulist luuletust, mis oli ülimalt täpne, sügav ja parimas mõttes hea.

Laura Jõgeda „Vabaduse ilu“ oli kolmest maalist koosnev sari, mis iseloomustas Laura hobi ja armastust – hobuseid. Vabad hobused vabas looduses, maalitud vabalt ja täiskasvanulikult, üldistuse ja detailide vältimisega. Säravad ja pilkupüüdvad tööd mõjuvad oma impressionistliku maastikukäsitlusega värskelt.

Kristin Pedosk oli loonud portreedeseeria mis kuulub popkunsti valdkonda. Pildistades oma sõbrannat oli pea 50-st fotost valitud 5 ja „M.A.R.I.E.“ oli lahti mõtestatud nii, et iga täht kujutas eri emotsiooni eri värviga. Väga korrektne vormistus, suur eeltöö nii modelli kui värvidega, lähtutud õpitust ja omandatud kogemustest.

Epp Narruskbergi „Erinevad dimensioonid“ oli assamblaaz, kus Egiptuse teemalist tahvelmaali oli elavdatud kuldsete kipsmaskidega. Abiks jällegi sõbrad, kes oma näo maalile „andsid“. Epp oli seostanud unistuse reisida Egiptusesse, sõbrad, loomeprotsessi…Kuigi taust oli kiretu ja ilma langevate varjudeta ja moodustas pigem sümbolistliku maali, mis oli leidlik ja visuaalselt efektne.

Eliise-Rosalinda Ude tunnistas, et tal oli lõputööks väga palju ideid, kuid „Aastaaegade peegeldumine vihmamullidel“ valmis teadmisega, et kindlasti peab kujutama aastaaegu. Töö avab ennast aegamööda, võetud oli kindlasti väga raske ülesanne, kuid vesi, kui laialt tõlgendatav „materjal“ ei ole lihtne ühelegi kunstnikule. Sooviks, et Eliisa-Rosalinda kindlasti vee temaatikat jätkaks ja ehk veelgi suurema formaadiga töid prooviks teha.

Karl Kristjan Nurmik ja Hans Kristjan Nurmik olid teinud kaksikvendadele kohaselt koost ööd. Valminud „Kaks ühes“ oli juba algselt planeeritud emale aeda aiatooliks. Pigem oli valminud väärikas troon ema Anne Nurmiku tarbeks. Taaskasutatud materjalidest tehniliselt korrektne töö leiab koduaias kindlasti kasutust. Lillakates toonides tooli tegid mugavamaks triibulised padjad ja tool on tõesti selline, et lausa kutsub istuma.

Helje Malm ja „Julge olla eriline“ kolmest kassimaalist koosnev sari oli siinkirjutaja lemmik. Julged värvid, noorele kunstnikule mittetraditsiooniline tume värvigamma, väga isiklik suhtumine kassidesse. Figuur küll sarnane aga dekoratiivmaali elementidega maalitud tööd olid vaadeldavad ka igaüks omaette ja eraldi.

Anastassia Sassova oli võtnud ilmselt ühe raskemaist tehnikatest - pliiatsijoonistuse ja joonistanud oma sõbranna Laurat ja hobust Amandat. „Laura“ puhul on kummaline see, et mida rohkem pilti vaadata, seda parem ta tundub. Muidugi hakkab koolitatud silm otsima vigu aga siis märkad hoopis teisi detaile ja pilt mõjub julgelt ja värskelt just puhaste valgete pindadega..

Jõgeva Kunstikooli lõputööde näitus on üleval Jõgeva Kultuurikeskuses. Soovitan vaatama minna, sest nii värvilisi ja huvitavaid töid ei näe iga päev.