Get Adobe Flash player

07.oktoobril 2010 avati Jõgeva Spordikeskuse Virtus fuajees Jõgeva Kunstikooli 4. kursuse individuaalõppe õpilase Milleriine Epro isikunäitus "M.E"


Näitus oli avatud 01.novembrini.

Milleriine ise räägib oma näitusest nii: „Kindlasti andis näituse korraldamine mulle hea kogemuse, kuidas oma töid vormistada ja näituseks valida. Huvitav oli ka endal saada ülevaade sellest, kuidas ma kunstikoolis õppides arenenud olen. Ma olen kunstikoolis käinud 3 aastat ja praegu läheb neljas. Kui ma näitusele töid valisin, siis avastasin, et minu esimesed tööd olid nii „tühjad“. Alles hiljem läksid nad huvitavaks. Ja mul on kogemusi, et kui ma kodus midagi teen, siis ei tule see mul sugugi nii välja nagu kunstikoolis. Kunstikoolis on justkui „miski eriline“ õhkkond, mis lihtsalt paneb kõik tööd õnnestuma. Ma tean, et selle imelise õhkkonna loovad siin õpetajad ja muidugi ka teised õpilased. Õpetajad oskavad kunstikoolis õpilased panna häid töid tegema ka siis, kui alguses midagi välja ei tule. Ja ma mõistan, et mul on suurepärane võimalus kunstikoolis käia, mistõttu ma olen juba praegu arendanud oma loovust nii nagu paljud seda kunagi teha ei saa. Ma tean, et loovus on elus väga tähtis. Vahel lihtsalt ei saada aru, mida see loovus tähendab. Loovus ei ole ainult kunstiga seotud aga ma tõesti usun, et kunst arendab loovust kõige enam.“

Ja kuigi Milleriine näituse pealkiri „M.E“ tuleneb lihtsalt tema nime esitähtedest, on sellel sõnapaaril Milleriine jaoks ka muid loovaid tähendusi: „See on justkui mina, minu tööd ja minu areng kunstikoolis läbi minu loomingu. See on kokkuvõte minust ning sellest kuidas ja kuhu ma praeguseks oma loomingus arenenud olen.“

Lisaks näituse pealkirja loovale lahtimõtestamisele lisab Milleriine, et kuna ta läks näituse avamisel pisut pabinasse, siis jäi tal näituse avamisel osalenud külalistele jagamata mõte, mis tekkis näituse ülespanekul koos kevadel kunstikooli lõpetanud Cristiniga: „Tegelikult võiks selle näituse pealkiri ka „4“ olla. Nimelt on näitusel tööd riputatud neljale seinale ja igal seinal on neli tööd. Neli korda neli on aga kuusteist ja minagi saan kohe 16-aastaseks. Kunstikoolis olen ma käinud neli korda nädalas ja praegu juba neljandat aastat. Ma olen siin õppinud nelja praktilist õppeainet. Selle näituse ülespanemisel osalesidneli kätt ja neli jalga ja kõik tööd on tehtud neljal aastaajal.“

Küsides Milleriinelt tema lemmiktöö kohta näitusel, vastab ta kiiresti: „Nagu näituselt näha, siis meeldib mulle kõige rohkem maalimine. Minu lemmiktöö näitusel on aga „Külm vesi“.“

Milleriine kursusejuhendaja, õpetaja Elita Järvela, lisab, et Milleriine näitus on nii temaatiliselt kui ka vanuseliselt just selline nagu Milleriine ise. Kuna Milleriineon eriti kiiresti arenenud aga viimastel aastatel, siis on ka enamus töid sellest ajast. Igatahes üllatas Milleriine oma näitusetööde valiku, vormistamise ja näituse kujundamisega ka kursusejuhendajat, kõigist teistest rääkimata.