Get Adobe Flash player

Jõgeva Kunstikool on üks kahest Jõgeva linna huvikoolist, mis alustas oma tegevust 01. septembril 1996

Kuidas aga kõik alguse sai?

Alustati 96.aasta augustis seisust, kus 6-aastane eeltöö oli tehtud kahe kunstiõpetaja poolt Jõgeva Laste- ja Noortekeskuse kunstiringides. Ometi oli vaja ületada rida esmapilgul olematuid takistusi. Sellel ajal noortekeskuse kunstiringide juhendajana töötanud õpetaja Elita Järvela ja lapsepuhkusel olnud hilisem ning praegune koolijuht, Anne Nurmik, hakkasid tegelikult juba alates juuli kuust iga nädal regulaarselt kokku saama, et läbi arutada, kirja panna ja linnaisadele selgitada oma vähemalt paar aastat peetud plaane: Jõgevale kunstikool luua.
Esimene otsus kunstikooli asutamise kohta tehti Jõgeva Linnavalitsuse poolt 1996. aasta augustis, kui asjaosalised olid juba meelt heitmas, sest olukord tundus üsna lootusetu. Ometi ei väljastatud selle otsuse põhjal kunstikoolile koolitusluba, mistõttu tuli 25. septembril 1996 ka teine Jõgeva Linnavalitsuse otsus kunstikooli asutamise kohta, millele järgnes juba koolitusluba ka Haridusministeeriumist. Oligi tekkinud üks kool kahe õpetajaga, kusjuures üks neist sai kohustuseks teist juhatada.

Kool vajas õpetajaid!

Kohe alguses oli selge, et ühe kooli peale kahest õpetajast, kellest üks veel juhatab ka, ei piisa. Ja kui siinjuures võiks pikalt rääkida faktidest, kuidas Jõgevalt on tuule tiibadesse saanud ja lahkunud paljud tuntud inimesed, toimus tookord ometi midagi väga müstilist. Üks väga hea kunstiõpetaja, Katrin Tamm-Kuusik, olles teel Vändrast Tartusse, leidis, et pole see Jõgeva nii kehva paik elamiseks ja töö tegemiseks ühtegi, ning otsustas peale pisikest mõtlemist Tartu asemel hoopis Jõgevale tulla.Kolmandale õpetajale lisandus aja jooksul aga uusi õpetajaid veelgi. Kes tuli, et kedagi asendada ja kes tuli, et mõneks ajaks ka paikseks jääda.Tänaseni on aga kunstikoolis õpetajad: Anne Nurmik, kes on olnud kunstikoolielu eestvedaja, koolijuht ja õpetaja algusest peale ning tema kõrval õpilaste suur lemmik, Elita Järvela. Katrin Tamm-Kuusik on küll viimastel aastatel igapäevasest koolielust kõrvale jäänud, kuna kasvatab oma enda pisipõnne, kuid tänulikult ja igatsevalt meenutatakse ning tagasi koolitööle oodatakse teda praegugi. Peale Anne, Elita ja Katrini on aga kunstikoolis õpetajatena töötanud veel: Pille Tutt, Ebe Kofugata (Leidorp), Ene Luik- Mudist, Jane Suviste, Ene Kõnnussaar, Auli Kumel (Razutis), Maris Roost ja Käty Aasmäe. Kaks viimast on seejuures aga lausa oma kooli kasvandikud-vilistlased. Samuti võib kunstikooli enda poolt välja õpetatuks pidada ka Ebe Kofugatat, Auli Kumelit ja Jane Suvistet, kes olid Elita ja Anne õpilased kunstiringide ajast.

Koolis on õpilased

Vaatamata väikese rahvaarvuga omavalitsusele ja teistele linnas tegutsevatele huvikoolidele on kunstikoolis olnud õpilasi alati piisavalt. Ometi annab ka kunstikoolis viimasel ajal tunda sündivuse vähenemine. Ja kui igapäevaselt ja pidevalt õpib viimastel aastatel kunstikoolis kusagil 85 õpilase ringis, siis lisaks tavapärasele õppetööle korraldatavatele projektkursustele saadakse lõpuks ikkagi keskmiselt 100 õpilast täis.Kuigi Jõgeva Kunstikool on Jõgeva linna haridusasutus, õpib koolis õpilasi paljudest teistestki omavalitsustest. Läbi aegade on teiste omavalitsuste õpilaste arv olnud 20-30% kogu õpilastest.Kindlasti on õpilaste pideva järelkasvu kindlustanud kunstikoolis õppivate õpilaste silmapaistvad töötulemused: näitused aga ka tõsiasi, et 25% kunstikooli viölistlastest on oma edaspidised eluvalikud teinud just kunstiga seotult. Need faktid ei ole meelevaldselt tõlgendatavad, vaid tuginevad kunstikoolis tehtavale heale tööle.

Tuntud üle Eesti

Eks omamoodi kunstikooli reklaamina mõjub aga ka üle vabariigi kunstikoole Jõgevale toova eelprofessionaalse kunsti festivalide korraldamine, milliseid on kokku toimunud juba 5. Tänu õpetaja Anne algatusele ja õpetaja Katrini toele, aga hiljem ka kõikide teiste õpetajate kaasabile, on praeguseks Jõgevast saanud see paik, kuhu üle aasta tulevad kokku noored kunstisõbrad üle terve vabariigi erinevatest kunsti- ja kunstide koolidest, et ikka ja jälle osaleda EPKF-il ehk kolmapäevasel eelprofessionaalse kunsti festivalil, nn. suurel noortekunstipeol.

Lisaks tavapärasele ja väga tulemuslikule õppetööle on kunstikooli õpetajate eestvedamisel toimunud ka väga palju kultuurisündmusi Jõgeva linna kultuurielus. Kindlasti on kõik see jätnud hindamatu panuse Jõgeva linna kultuurilukku. Kunstikooli tegemistest ülevaate andmiseks on ilmunud Jõgeva Kunstikooli 10-ndale aastapäevale pühendatud almanahh.